5. RAHASTAMISE JUHENDMATERJAL*
1. Avalik huvi, kooskõla riigi strateegiliste eesmärkidega
2. Läbipaistvus (ja selgus)
3. Võrdne ligipääs rahastamisele
4. Rahastamine on tulemuslik
5. Ühenduste võimekuse edendamine
6. Protsessi kaasatakse seotud osapooled
* Matt, Jane; Uus, Maiu; Hinsberg, Hille; Kaarna, Risto; Aps, Jaan; 2013. Ühenduste rahastamise juhendmaterjal. Tallinn:
Poliitikauuringute Keskus Praxis
6. AVALIK HUVI, KOOSKÕLA RIIGI
STRATEEGILISTE EESMÄRKIDEGA
1. Seos prioriteetide ja strateegiliste eesmärkide vahel on nõrk
2. Tulemuslikkuse mitte mõõtmine tähendab nõrka seost
strateegiliste eesmärkide suunas liikumisel
3. Kohalike projektide rahastamise küsimus (ministeeriumi
prioriteedid)
4. Hea on, et enamus toetusi läheb vabaühendustele
7. LÄBIPAISTVUS JA SELGUS
1. Teave taotlusvoorudest (tähtajad, prioriteedid, korrad, aruandlus,
toetuse saajad) on olemas. See on hea.
2. Ei ole infot projektide põhjendustest, käigust, tulemustest ja
kogumahtudest
3. Väike- ja suurprojektide mõisted pole kooskõlas rahastamise
põhimõttega jagada toetused tegevustoetusteks,
projektitoetusteks, (avaliku teenuse delegeerimiseks?)
4. Hindamisprotsessi läbipaistmatus
5. Hindamiskomisjonis on vaid ministeeriumi ametnikud
6. Tagasiside mitte toetamise puhul on ebatavaline
8. MINISTEERIUMITE VÕRDLUS
Kultuuriministeerium Haridus- ja
Teadusministeerium
Sotsiaalministeerium
HaMMS HaMMS HaMMS
VV määrus VV määrus VV määrus
Valdkondlikud prioriteedid al
2015
Valdkondlikud prioriteedid igal
aastal
Valdkondlikud prioriteedid igal
aastal
Taotluste hindamise põhimõtted Taotluste hindamise põhimõtted Taotluste hindamise põhimõtted
Toetuse andmise tingimused ja
kord
Järelevalve tingimused ja kord
Otsuste tegemise juhend
Hindamislehe vorm
9. VÕRDNE LIGIPÄÄS
1. Erinevad taotluskorrad ministeeriumites tekitavad ebavõrdsust
2. HMN on politiseeritud ja delegitimiseerib kogu hindamisprotsessi
3. Riskiks uute taotlejate väiksem ligipääs
4. Vabaühenduste teadlikkus kõigist toetusvõimalustest on madal
(Anne-Mai Saare bakalaureusetööst)
5. Osa rahast on ette ära planeeritud (EOK), aga esitatakse ikka
taotlusi konkursi raames, see tekitab ebavõrdsust
10. TULEMUSLIKKUS
1. HMN on tegevuspõhine rahastusmudel, seetõttu ei saa ka
tulemuslikkust hinnata
2. Projektide ja prioriteetide seos on nõrk
3. Ideaalis aitaks vabakonna initsiatiivid panustada mõne strateegilise
eesmärgi saavutamisse
4. Halduskulud pole alati kulutõhusad (suur adinistratiivkoormus)
5. Aruannetest kontrollitakse alati vaid finantspoolt, sisupoolt
kontrollitakse pisteliselt
6. Eesmärkide saavutamist jälgitakse vähe
7. Toetuste dubleerimine (Kultuuriministeerium, KulKa, HMN)
11. VÕIMEKUS
1. Viimane Riigikogu rahanduskomisjoni ja täiskogu arutelu HMN
toetuste jagamise osas on seadnud eesmärgiks vabaühenduste
võimekuse tõstmise HMN rahastuse kaudu
2. Tegevuste jätkusuutlikkust üldiselt ei nõuta
3. Suurprojektide toetuste sisu ebaselgus ei anna vastust, kas ja
kuidas neid toetusi võimekuse suurendamiseks kasutatakse
4. Toetuste ühepoolne (HMN-i poolne) vähendamine ilma
läbirääkimisteta takistab projektide läbiviimist esialgselt plaanitud
kujul
12. KAASAMINE
1. Avalik sektor domineerib kõikides HMN-i protsessides (alates
seaduse muutmisest kuni hindamiskomisjonideni)
2. Kui vabaühendused pole üheski protsessis kaasatud, siis tunnevad
nad, et kogu toetuste jagamise mudel on läbipaistmatu
13. ETTEPANEKUD PRAEGUSE
PROTSESSI PARANDAMISEKS
1. HMN lehekülg peaks sisaldama infot projektide käigu, kogumahtude
kohta
2. Termineid tuleb täpsustada (segadus suur- ja väikeprojektide eesmärkide
vahel)
3. Taotluste hindamine võiks olla kõigis ministeeriumites punktipõhine
4. Hindamiskomisjoni peaksid kuuluma väliseksperdid
5. Tulemusi ja jätkusuutlikkust tuleks hinnata
6. Luua ristkasutatav andmebaas toetuste dubleerimise kontrollimiseks
7. Vabatahtliku töö lubamine omafinantseeringu all
8. Toetuste eesmärgipärasuse ja kulutõhususe kontrollimine
9. Taotluste menetlemisse lisada läbirääkimiste etapp enne lepingu
sõlmimist
10. Vabaühendusi tuleb kaasata (nii prioriteetide seadmisel, hindamisel jms)
14. PÕHIMÕTTELISEMAD MUUTUSED
ARUTAMISEKS
1. HMN-i vajalikkus?
2. Alternatiivid HMN-ile?
3. Protsentjaotus valdkondade ja/ või vabasektori tarbeks?
4. Väike- ja suurprojekt muuta projekti- ja tegevustoetuseks? Kuhu
liigitada avaliku teenuse osutamine?
