Slaidid ettekandest "Geeniused ja geneetika", kus uuriti müüti "geeniused on hullud", seda, kuidas mõned isikud saavutavad rohkem, on talendikamad ja jõuavad kaugemale ning mis selle taga on.

1. Geeniused ja geneetika
L I I S I T O O M
E S I T L U S T A R T U Ü L I K O O L I „ Ü L D - J A K Ä I T U M I S G E N E E T I K A ( P S Ü H H O L O O G I D E L E ) “ L O E N G U S
3 . 5 . 2 0 1 7
W W W . P E R S O O N I B R A N D . E E

2. Mida uurisin
Kas on seos geeniuse ja hullu vahel?
Kas geeniuseks sünnitakse või on see kujundatav?

3. Kasutatud kirjandus
DeYoung, C.G., Grazioplene, R.G., Peterson, J.B. From madness to geenius: Teh Openness/Intellect trait domain as a paradoxical simplex. JOURNAL of Research in
Personality, 2012, 46
Dietrich, A. The mythconception of the mad geenius. Frontiers Of Psychology, 2014
Fink, A., Slamar-Halbedl, M., Unterrainer, F., Weiss, E.M. Creativity: Genius, Madness, or a Combination of Both? Psychology of Aesthetics, Creativity, and the Arts, 2012,
Vol. 6, No. 1
Juan, S. Asperger = Genius? The Journal of Psychohistory, 2009, 36 (4) Spring Book review
Keri, S. Genes for Psychosis and Creativity. Psychological Science, 2009, Vol 20
Kayser, M. Mad and genius in the same gene? Investigative Genetics 2013, 4:14
Lavis, A. ‘La Muse Malade’,1 ‘The Fool’s Perceptions’2 & ‘Il Furore dell’Arte’3: An Examination of the Socio-cultural Construction of Genius through Madness.
Anthropology & Medicine, 2005, Vol. 12, No. 2
Lykken, D. T., McGue, M., Tellegen, A., Bouchard, T. J. Jr. Emergenesis. Genetic Traits That May Not Run in Families. American Psychologist, 1992 Vol. 47, No. 12
Schlesinger, J. Creative mythconceptions: a closer look at the evidence for the “Mad Genius” hypothesis. Psychol. Aesthet. Creativity Arts 3, 2009
Shenk, D. Geenius meis kõigis. Uus arusaam geneetikast, talendist a IQ-st. Äripäev 2012
Simonton, D. K. Are genius and madness related? Contemporary answers to an ancient question. Psychiatry Times, 2005, 22, 7
Weisberg, R.W. GENIUS AND MADNESS? A Quasi-Experimental Test of the Hypothesis That Manic-Depression Increases Creativity. Psychological Science, 1994, VOL, 5,
NO, 6

4. Problemaatika ja seotud teemad
1. Geeniused on hullud on geeniused
2. Pärilikkus või keskkond (nature vs nurture)
3. „Geeniuse ja hullu vahel on õhuke piir“ müstifikatsioon
4. Uurimisprobleemid

5. Geeniused on hullud
* Aspergeri sündroom * autism *
hüpokineetiline sündroom *
bipolaarne häire* depressioon *
maania * alkoholism * suitsidaalsus *
savanti sündroom * skisofreenia

6. World Health Organization 2013 – Meeleoluhäired ilmevad ca 10% populatsioonist. See on sadu
ja tuhandeid inimesi. Lisaks veel ärevushäired, mis lisab veel sadu miljoneid inimesi. Vähem on
skisofreeniat, erinevaid isiksusehäireid, autismi, kuid ka need lisavad veel kümneid miljoneid
inimesi. Kokku ca 450 000 000 inimest, kes elavad vaimsete häieretega.
Suurem osa loovatest inimestest ei ole vaimselt haiged, mis aga veel olulisem, SUUREM OSA
neist, kes kannatavad vaimsete haiguste käes EI OLE geeniused.
See on peamiselt nö statistiline patt. Base rate neglect, ehk siis fokusseeritakse spetsiifilisele
informatsioonile ja ignoreeritakse geneeriline, üldine informatsioon.
Inimesed alahindavad tõenäosust, et geenius on täiesti mõistuse juures ja ülehindavad
tõenäosust, et indiviid, kellel on haigus, on loov.
- Dietrich, A., 2014

7. Geeniused on hullud?
o Geenius=loovus, Hull = vaimne haigus
o Neuregulin1 geen (Keri, S, 2009)
o Simonton, D.k.:
o Loojate seas rohkem ja intensiivsemad sümptomid (depressioon, alkoholism, enesetapp indikaatoriks)
o Kõrge loovusega osalejad skoorivad normist kõrgemalt mitmes dimensioonis, mis seotud psühhopatoloogiaga (MMPI, EPQ küsitlused). Sh loovus
on positiivses korrelatsioonis psühhotismigam Eysenck Personality Q-i järgi
o ! Jäävad siiski normaalsuse piiridesse.
o Loovisikutel on aga psühhopatoloogilisi sümptomeid allasuruvad isiksuseomadused: ego-tugevus, enesetõhusus.
o =psühhopatoloogia ja loovus ON seotud, Geenius ja Hullus aga ei ole sama asi.
VÄHE loovaid isikuid saab pidada hulluks, psühhopatoloogia takistab, mitte ei soodusta loovat väljendust. Suur osa loojaid ei näita mingeid
patoloogilisi sümptomeid.
o Loovuse areng on seotud traumaatilise kogemusega lapsepõlves, mis omakorda võib panustada ka depressiooni ja enesetapule
kalduvusse.
o Kerged psühhopatoloogilised vormid on seotud kõrgendatud loovuse tasemega (Flink, A., Slamar-Halbedl, M., 2011)
o Emergeneetilised omadused: Kaardimäng (saad potikuninga, sõduri isalt, kuninganna, ristiässa emalt – kaardid, mis kummalegi
oma peres midagi ei andnud, kuid mille kombinatsioon loob sinust olümpiavõitja, teadlase, vmt) (Lykken, D.T., 1992).
- Emergeneetiline – tavaliste või osaliselt geneetilistest omaduste interaktsioonist tõusuvad uued omadused, konfiguratsioon, mitte lihtsalt „summa“.

8. Robert Schumann
• Bipolaarne
• Helilooja
• Positiivne meeleolu seotud töö
kvantiteedi suurenemise, kuid mitte
kvaliteedi tõusmisega.
• Maania ei tõstnud mõtteprotsesside
loovust.
• Kõrge kvaliteediga tööd olid konstantsed
läbi tema karjääri.
- Weisberg, R.W. (1994) „Genius and Madness? A Quasi-
Experimental Test of the Hypothesis That Manic-Depression
Increases creativity.“ Psychological Science

9. Pärilikkus või keskkond
o GxK dünaamiline seotus
o Identsete kaksikute näited
o Kasvatuse mõju
Näited:
-1500 California andekat last
-Carol Deck 1990.a. katse

10. Suure meisterlikkuse poole püüdlejate kohta
selgus ühtaegu mitu iseloomulikku asja:
1. Harjutamine muudab keha. Neil, kelle võimed mingil alal olid oluliselt kasvanud, registreerisid
uurijad (harjutamise otsese tagajärjena) lihastes, närvides, südames, kopsudes ja ajus hulga
füüsilisi muutusi.
2. Oskused on spetsiifilised. Inimestele kes on jõudnud suure meisterlikkuseni ühes konkreetses
oskuses, ei lange nagu ühele muinasjututegelasele sülle meisterlikkus teistes oskustes.
Malemeistrid suudavad meelde jätta sadu keerukaid mänguseise, kuid kõige muu osas on neil
täiesti tavaline mälu.
3. Pea juhib keha. Isegi sportlase puhul kaasnevad väidetavalt kõige suuremad muutused ajus, kui
sooritusoskus tohutult paraneb, teadlik analüüs asendub intuitiivse mõtlemise (aja ja energia
sääst) ning vormuvad enesejälgimismehhanismid, mis võimaldavad end pidevalt korrigeerida.
4. Otsustav on harjutamise laad. Tavalisest harjutamisest, kus lihtsalt innistatakse olemasolevat
oskuste taset, ei piisa paremaks saamiseks. On vaja erilist laadi harjutamist, sundimaks keha ja
vaimu muutuma just nõnda, nagu paremaks saamiseks vajalik.
5. Lühiajaline intensiivsus ei asenda pikaajalist pühendumist. Paljud olulised muutused leiavad
aset pika aja jooksul. Füsioloogiliselt on võimatu saada meistriks üleöö. (Shenk, 2012)

11. Geenius-hullu
müstifikatsioon
o Vana-Kreeka filosoofide tsitaadid.
o Modernse aja uudiste(lugejate) väike
tähelepanuulatus.
o Elu lihtsam, uskudes, et anne on kaasa sündinud.
o Puuduvad veenvad vastupidised tõendid.

12. Uurimisprobleemid ja -tagamaad
o Surnud geeniuste uurimine – puudulikud haiguste
definitsioonid/ ei lähtu DSM-10st.
o Limiteeritud tõestusmaterjal ja teaduslike uuringute
puudus.
o Metoodikate puudujäägid.
o Valim peamiselt „geeniuste“ näol.
o Kriitika Nancy Andreasen (30 kirjanikku), Arnold K.
Ludwig (1004 „kuulsa isiku biograafiat“ ja Kay
Redfield Jamisoni (47 luuletajat jt) suhtes (peamised
tsiteeritud allikad).

13. Kokkuvõte
o Analüüsida uuringu tegelikku sisu
o GxK dünaamika
o Palju teadmatust
o Geeniused on erilised ja omast ajast ees - >
tavamõistus ei mõista -> hull.
o „Geenid ei tekita tunnuseid, nad ainult
mõjutavad süsteemi“ ´- „Geenid on pigem
tõenäosust loovad, mitte deterministlikud“

14. Tänan!
MILLISED ON SINU PIIRID?
WWW.PERSOONIBRAND.EE