1. Fotod ja nende kogumine :
ajalugu ja arengusuunad
2. loeng: Fotograafia leiutamine ja selle eellugu. Õppejõud Eero Kangor. ekangor@tlu.ee
4. Veebruar 2010
1

2. Mis on fotograafia?
✤ tehnoloogia (kaamera ja keemilised protsessid)
✤ pilt (keemiline koostis ja kompositsioon)
✤ tegevus (pildistamise tahe ja pildi funktsioon)
✤ mille ajalugu?
2

3. Fototehnoloogia
✤ Tehnoloogia sisaldab endas nii fotograafilise pildi ja pildistamise
aparaadi valmistamise ja kasutamise viise kui ka pildistamise võtete
teostamise praktikat ja kirjeldust
✤ Kuidas? Milliste meetoditega? Milliste vahendite abil? Mida?
3

4. Fotograafiline pilt
✤ Materiaalne ja immateriaalne/intellektuaalne tasand
✤ Materiaalne : keemiline koostis, struktuur, materjalis toimuvad
protsessid, säilitamise ja hoiustamise tingimused
✤ immateriaalne : pildi komponendid, elementide ja terviku tähendus,
tõlgendamine ja teooria
4

5. Fotograafiline tegevus
✤ professionaalne
✤ amatöörlik
✤ funktsionaalne
✤ privaatne
5

6. Professionaalne fotograafiline
tegevus
✤ tegevus on sissetulekuallikaks
✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine
✤ tellija/kliendi vajadused, varjatud esteetilised kalduvused
✤ standardne, ootuspärane tulemus, reputatsioon
✤ kindlad reeglid ja vähe kõrvalekaldeid
✤ konservatiivsus
✤ fotoateljee
6

7. Amatöörfotograafiline tegevus
✤ pole sissetulekuallikaks
✤ aja jooksul omandatud oskused, tehnoloogia valdamine
✤ esteetiliste eesmärkide primaarsus
✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste
piiride kompimine
✤ ettearvamatu, vähem või rohkem kontrollitud, eksperimentaalne
tulemus
✤ reeglite eiramine, piiride laiendamine, visionäärlus, novaatorlus
7

8. Funktsionaalne fotograafiline
tegevus
✤ tegevusala piirid sõltuvad fotograafia tehnoloogilisest arengust
✤ rakenduslike eesmärkide primaarsus
✤ eksperimenteerimine uute tehnoloogiatega ja nende võimaluste
piiride kompimine
✤ kontrollitud, standardiseeritud tulemus,
✤ reeglite järgimine, novaatorlus
✤ lisaseadmete rakendamine
8

9. Funktsionaalne fotograafia
✤ sõltuv fotograafia tehnoloogilisest arengust
✤ sh säriaeg
✤ värvitundlikkus
✤ kaamerakomponentide kvaliteet
✤ tehnoloogilised oskused
✤ lisaseadmed
9

10. Fotomaterjalide tundlikkusest
sõltuv säriaja kestus 1826-1900
✤ heliograafia (Niepce) 1826.a 6 h
✤ dagerrotüüp 1839 - 30 min
✤ kalotüüp 1841 - 3 min
✤ märgkolloodion 1851 - 10 sek
✤ kolloodionemulsioon 1864 - 15 sek
✤ želatiinemulsioon (klaasil) 1878 - 1 kuni 1/200 sek
✤ želatiin (kilel) 1900 - 1/1000 sek (välklambi leiutamine 1899)
10

11. Fotomaterjali tundlikkus
värvusspektris
✤ nähtav valgus asub piirkonnas 400-700 nm
✤ Kuni 1875 - 300-500 nm (punaste ja oranžide värvide suhtes
vähetundlik)
✤ 1875-1904 200-600 nm
✤ 1896 - röntgenkiirte avastamine
✤ 1904-19 200-700 nm (sh kogu nähtava valguse spekter)
✤ 1907 - esimesed värvilised fotod (vennad Lumiere’id)
11

12. Rakendused
✤ Fotograafiat kasutatakse laialdaselt kopeerimiseks (kiirus ja täpsus) -
raamatukogud, teadusasutused, kontorid jne -> kirjutatud teabe
laialdane levik
✤ uurimisobjektide pildistamiseks hilisema uurimise otstarbel
(kunstiajalugu, arheoloogia, geoloogia, bioloogia, anatoomia,
astronoomia, erinevad füüsikaharud)
✤ füüsikalistes instrumentide toimuvate liikumiste registreerimine
(seismograafia, galvanomeetria, ostsillograafia)
12

13. Fotograafilised rakendused
teaduses
✤ nähtavate asjade jäädvustamiseks
✤ nähtamatu kiirguse registreerimiseks
✤ kiirguse intensiivsuse mõõtmiseks
13

14. Rakendused
✤ Astronoomiline fotograafia (fotoaparaat+teleskoop)
✤ Spektroskoopia (keemiliste ainete määramine, füüsikalised
rakendused)
✤ Fotomikrograafia (fotoaparaadi+mikroskoop)
✤ Fototopograafia (pildistamine õhust, sh aerofotograafia)
✤ Radiograafia (1895 Röntgenkiirte avastamine)
✤ Veealune fotograafia
✤ Stereoskoopiline ja 3-mõõtmeline fotograafia
14

15. Privaatne fotograafiline tegevus
✤ oskuste varieeruvus
✤ konventsionaalne esteetika, funktsionaalsete eesmärkide primaarsus
✤ kättesaadava ja laialt leviva tehnoloogiatega kasutamine
✤ ettearvamatu, kontrollimatu tulemus
✤ reeglite mitteteadvustamine
✤ konventsionaalsus, ajastul laiemalt leviva mentaalsuse kajastus
15

16. Fotograafia komponendid
✤ Traditsiooniline fotograafia : nähtavate kujutiste salvestamine valguse
mõjul valgustundlikele materjalidele
✤ kaamera
✤ valgustundlikud materjalid (pildid)
✤ fotograaf/pildistaja : keemik, teadlane, kunstnik, amatöör
16

17. camera obscura
✤ camera - ruum, obscura - hämar,
pime, varjatud
✤ difraktsioon - lainete
kõrvalekaldumine
sirgjoonelisest levimisteest ja
paindumine tõkete taha
✤ pime ruum, mille ühes seinas
on väike ava
17

18. Pimeruumiefekti kirjeldused
✤ Päikesevarjutuste jälgimisel võidi fenomeni märgata juba juba enne 4.
saj eKr, Vana-Egiptus, Sumer?
✤ Hiina filosoof Mozi [mo:zõ:] 5-4. saj eKr
✤ Aristoteles (384-322 eKr)
✤ Eucleidese Optica, ca 3. saj eKr - kasutas valguskiirte sirgjoonelise
levimise tõestamiseks
✤ hellenistlikul ja Rooma aja kirjutistes pole leitud viiteid
18

19. ✤ Hassan ibn al-Hassan ibn al-
Haytham (Alhazen) (965-c.1040)
✤ Egiptuse teadlane, füüsik, optik
✤ Kitab al-Manazir (Optika raamat),
kirjutatud 1011-1021 (tõlgiti ladina
keelde 12-13. sajandil), sh kirjeldas
silma ehitust võrreldes seda
pimeruumiga
✤ peetakse kaasaegse teadusliku meetodi
rajajaks (vaatlus, probleemipüstitus,
hüpoteesi formuleerimine,
eksperiment, tulemuste analüüs,
saadud andmete tõlgendus,
publitseerimine)
19

20. Keskaeg 13. sajand. Optika
kristliku teoloogia teenistuses
✤ Hassani “Optika” tõlgiti ladina keelde 12.-13. sajand ja levis seejärel
ümberkirjutamise teel Euroopa kloostrites ja ülikoolides
✤ Roger Bacon (1214-1294), inglise filosoof ja frantsiskaani munk; oli
tuttav ibn al-Haytham’i optika-alaste uurimustega
✤ John Peckham (1230-1292), Canterbury kloostri peapiiskop, optika-
alastes uurimustes mõjutatud Baconist
✤ Vitello (Witelo) - Poola teoloog ja teadlane, lähtus ibn al Haytham’i
optika uurimustest
20

21. Renessanss, 15.saj, 16. saj algus
✤ Leon Battista Alberti (1404-1472) - 1437 kirjutas oma eluloos, et
kasutas camera obscurat maalimisel
✤ Leonardo da Vinci (1452-1519) - silma ehitust kirjeldades mainib
analoogiat pimeruumi ehitusega ning illustreerib seda joonisega
✤ Codex Atlanticus (1478-1518), 1100 lk Milanos Biblioteka Ambrosianas
✤ Manuscript D (Pariisis)
✤ http://www.universalleonardo.org
21

22. ✤ Camera obscura esimene
trükitud/publitseeritud joonis
✤ Gemma Frisius 1545.a.
22

23. Camera obscura 16.-17. sajandil
✤ Erasmus Reinhold 1542
✤ Johann Fabricius 1611 - avastas päikeselaigud
✤ 1550.a lisas Girolamo Cardan camera obscurale kõverpeegli valguse
koondamiseks
✤ 1568.a lisas Daniello Barbaro camera obscurale optilise läätse
23

24. Optiliste läätsede kasutuselevõtt
✤ 6. saj eKr Egiptus
✤ 10.-11. sajand Araabia
✤ 11. sajand Euroopas
✤ 1280ndad leiutati prillid
24

25. Camera obscura 16.-17. sajandil
✤ Daniello Barbaro soovitas camera obscurat kasutada joonistamisel
✤ 1573.a. Egnatio Danti kasutas pildi ümberpööramiseks kaameras
peeglit
✤ Giovanni Battista della Porta
✤ Robert Boyle, portatiivne kaamera 1570
✤ 1665 Johann Zahn mitmest läätsest koosneva süsteemiga
kaasaskantav camera obscura
25

26. Johann Kepler
(1571-1630)
✤ sõnastas planeetide elliptilise
liikumise seadused
✤ leiutas teleskoobi
✤ kasutas camera obscurat
tähtede ja planeetide liikumise
vaatlemisel
26

27. 27

28. 28

29. Camera obscura
Date
29

30. Robert Boyle’i
kaamera
30

31. Date
31

32. Portreteerimine camera obscura’ga 18. sajandil
Date
32

33. Camera obscura 18. sajandil
✤ William Molyneux (17. saj lõpp), camera obscura matemaatiline
kirjeldus
✤ Isaac Newton kirjeldas camera obscurat oma teoses “Optika” 1704
✤ 18. sajandi alguseks kaasaskantav camera obscura laialt levinud
✤ 18. sajandi keskpaigast alates levinud ka Venemaal
✤ William Hyde Wollaston (1766-1828) leiutas camera lucida, patent
1807.a.
33

34. Camera lucida
Date
34

35. 35

36. camera lucida
36

37. Hõbedasoolade valgustundlikkus
✤ Albertus Magnus (1206-1280)
✤ Georg Fabricius (1516-71)
✤ 1727 Johann Heinrich Schulze (1687-1744)
✤ 1777 Carl Wilhelm Scheele (1742-1786)
✤ 1790ndate II pool Thomas Wedgwood ja Humphry Davy (1802)
37

38. Miks ei leiutatud fotograafiat juba
varem?
✤ Helmut Gernsheim & Alison Gernsheim. The history of photography
from the earliest use of the camera obscura in the eleventh century up
to 1914. London, 1955.
✤ Geoffrey Batchen (1999). Burning with desire : the conception of
photography.
✤ Batchen “will to photograph” - “pildistamistahe” kerkib esile alles 18.
sajandi lõpul. Miks?
38

39. Luminestsents ja fotograafia
leiutamine
✤ Mike Ware. Luminescence and the Invention of Photography. -
History of Photography, Volume 26, Number 1, Spring 2002, lk 4-15
✤ luminestsents - külm valguskiirgus; mõne aine mittesoojuslik
valguskiirgus, mida võib tekitada elektronivoog
(katoodluminestsents), keemiline energia (kemoluminestsents),
valgus-, rõntgeni- või radioaktiivne kiirgus või muu ergastav tegur
39

40. Luminestsents vs fotograafia
✤ Fotograafia = valgus neelatakse -> molekulid ergastuvad -> toimub
sunnitud reaktsioon -> moodustub pilt
✤ Luminestsents = reaktiivsed ained segatakse -> toimub iseeneslik
reaktsioon -> moodustuvad ergastatud molekulid -> valgus kiiratakse
40

41. Luminestsentsi uurimine 17.
sajandil
✤ 1602 Vincenzo Cascariolo - baariumsulfiit
✤ 1673 Christian Adolph Baldewein - “Phosphorus hermeticus, sive
magnes luminaris” = “Esoteeriline valguse kandja ehk valguse
magnet”
✤ 1693 Wilhelm Homberg - kaltsiumkloriid
✤ 1700 Friedrich Hoffmann - kips (kaltsiumsulfaat)+süsinik =
kaltsiumsulfiit
41

42. Johann Heinrich Schulze 1724-7
✤ Uuris “Baldeweini fosforit” alates 1724
✤ Lahustas kriiti (CaCO3) lämmastikhappes, et saada Baldeweini fosfori
valmistamiseks kaltsiumnitraati (CaNO3)
✤ Lämmastikhappes (HNO3) olnud hõbeosakesed moodustasid
reaktsioonis hõbekarbonaadi (AgCa)
✤ Hõbedasoolad tumenesid valguse käes ja kriidile moodustusid
mustad laigud
✤ 1727 “Scotophorus pro phosphoro inventus; seu, experimentum
curiosum de effectu radiorum solarum” - “Pimeduse ja mitte valguse
kandja või kummaline eksperiment, mis kirjeldab valguskiirte
mõjusid ainetele.”
42

43. Trükitehnikad 3.-18. sajand
✤ 200 Hiinas leiutatakse puulõiketehnika
✤ 1440 Johannes Gutenbergi trükipress
✤ 1796 Alois Senefelder leiutas litograafia
43

44. Fotograafiline masin
✤ 18.-19. sajand - tööstuse, teaduse, tehnoloogia sajand, energia ja
masinate sajand
✤ fotoaparaat kui pildistamise masin, mis muundab valguse energiat, et
toota pilte
✤ fotograafilises protsessis osalev automaatne masin, salvestav aparaat,
mis muundab informatsiooni
✤ Niépce’i jaoks oli fotograafia eelkõige valguse mõju manipuleerida
võimaldav masin. Fotoaparaat kui teaduslik masin
44

45. Joonistamise
masin
✤ joonistamise mehhaniseerimine
✤ profiili joonistamise masinad
(siluettide joonistamine)
✤ camera obscura
45

46. Siluetid
46