2. • huvi ja tähelepanu äratamine;
• diagnoosimine ja kontrollimine;
• teatud faktide või informatsiooni
meeldetuletamine ning kinnistamine;
• mõtlemisele julgustamine;
• arvamuse väljendamine;
• …

3. • võimalikult lihtsad ja üheselt mõistetavad;
• küsida tohib ühte asja korraga;
• vältida tuleks liiga pikki ja liigendatud
küsimusi, samuti suunavaid või mõjutavaid
küsimusi.

4. 1. Sisuliselt ebaõige küsimus, mille eeldus on
ebamäärane või väär väide, või sisaldab
vasturääkivaid väiteid.
 Millises Läänemere piirkonnas asub Kihnu saar?
 Millised linnud ja loomad elavad metsas?

5. 2. Loogiliselt ebaõige küsimus, mis välistab
adekvaatse ja mõistliku vastuse saamist.
 Nimeta loomaliigid, kes elavad metsas või jões?
 Kumb on Eesti Vabariigi riigitegelane, kas
Konstantin Päts või Arnold Rüütel?

6. 3. Liitküsimus, mille eeldus koosneb erinevatesse
valdkondadesse kuuluvatest eeldustest.
 Millised on selle sõna sulghäälikud ja selle
tähendus?
 Mis värvi on sinirebane ja kui palju maksis nahk 19.
sajandil Tallinna turul?

7. 4. Provokatiivsed küsimused: solvavad, agressiivsed.
 Kas sa oled oma liigse kehakaaluga juba tegelema
hakanud?
 Miks naised ei sobi riigijuhiks?

8. • Suletud küsimused
Küsimusele vastatakse ühe sõna või lausega. Õpilane on
eelnevalt vastust kuulnud või lugenud ning tal on vaja see
ainult meelde tuletada. Vastuseid saab lihtsalt lugeda
õigeks või valeks.
• Avatud küsimused
Küsimused nõuavad pikemaid arutlusi, seletusi või
kirjeldusi. Õpilased saavad avaldada oma arvamust või
väljendada tundeid. Küsimused algavad missugune,
kirjelda, põhjenda jne...

9. • Teadmisi kontrollivad küsimused
Teadmiste küsimused nõuavad eelnevalt õpitud
faktide meeldetuletamist, mitte seda, et õpilane
peaks mõistma, mida ta pähe õppis või seda, et
ta oskab kasutada neid fakte näiteks probleemi
lahendamisel.
Küsimuste koostamisel kasutada verbe:
defineeri, tunne ära, tuleta meelde, määratle, märgista, uuri, näita jne.

10. • Mõistmist kontrollivad küsimused
Nõuavad päheõpitud faktidest või reeglitest
arusaamist.
Küsimuste koostamisel kasutada verbe:
seletama, kokku võtma, laiendama, muutma jne.

11. • Rakendamisoskust kontrollivad küsimused
Nõuavad, et õpilane kasutab reegleid probleemi
lahendamisel või kontekstis, mis erineb sellest,
milles informatsioon õpiti.
Küsimuste koostamisel kasutada verbe:
kasutama, demonstreerima, lahendama, rakendama jne.

12. • Analüüsimine
Küsimused, millega on vaja jagada probleem
osadeks ja teha kindlaks osadevahelised seosed.
Küsimuste koostamisel kasutada verbe:
toetama, seostama, eristama, jne...

13. • Sünteesimine
Õpilastel tuleb leida lahendus, koostada vastus või
ennustada lahendus probleemile.
Küsimuste koostamisel kasutada verbe:
võrdlema, looma, ennustama, tegema jne.
Paljudel juhtudel peaks õpetaja kõiki vastuseid aktsepteerima.

14. • Hindamine
Õpilased peavad andma hinnangu mingite
kriteeriumide põhjal. Kriteeriumid võivad olla kas
subjektiivsed (tuginema õpilaste endi
väärtushinnanguil) või objektiivsed (kui hindamiseks
on mingi teaduslik alus).
Verbid, mida kasutada küsimuste koostamisel:
hindama, kaitsma, õigustama, otsustama jne.

15. • Testi reliaablus ehk usaldusväärsus näitab
kuivõrd võime ja saame usaldada testi
tulemusi.
• Test on usaldusväärne, kui tulemus vastab
õppija teadmiste-oskuste tasemele testi
sooritamise hetkel.
• Reliaablus sõltub testi pikkusest ja
raskusastmest, sooritamise ajalimiidist, testi
läbiviimisjuhendist ning valikute hulgast
erinevatel sooritustel (valikud vähendavad
usaldusväärsust).

16. • Testi valiidsus näitab, kas test mõõdab seda ja
üksnes seda, mida ta öeldakse mõõtvat.
• Valiidsust võivad ohustada teatud teemade
alaesindatus ja teemavälised variatsioonid – kui
test mõõdab ka midagi muud peale ettenähtud ja
–teatatud komponentidele (nt isikuomadusi või
taustateadmisi).

18. • Puuduvad selged juhised ülesannete täitmiseks.
• Paralleelvariantide raskusaste kontrollimata.
• Lünktesti lüngad liiga sagedasti või pole vastajale
üheselt mõistetav.
• Ühes küsimuses sisaldub vastus teisele.
• Ei arvestata valikvastuste juhusliku aimamisega.
• Kontrollitakse juhuslikke osi õpitust.