Küsimused Eesti Uusaja kohta + vastused

1. 1) Mis sündmus toimus Eesti aladel 1558 – 1583?
Liivi sõda. Sõda laastas Eesti ala ja vähendas siinset elanikkonda. Sõja lõppedes jäi Põhja- Eesti
Rootsile, Lõuna – Eesti ja Põhja –Läti Poolale ja Saaremaa Taanile.
2) Liivi sõja lõppedes jagunesid Eesti alad?
Poola, Rootsi, Taani vahel.
3) Millised riigid konkureerisid omavahel võimu pärast Läänemere piirkonnas 16. – 18. sajand?
Venemaa, Rootsi, Poola-Leedu, Taani
4) Kelle võimu all oli Eesti ala 1629 – 1710?
Rootsi võimu all. Eesti ala jagunes kaheks – Eestimaa ja Liivimaa kubermang. Kuberner esindas
kohapeal kuningat või tsaari. Eesti keskuseks oli Tallinn. Liivimaa keskuseks oli Riia. Selline jaotus
kehtis nii Rootsi kui Vene ajal.
5) Kelle võimu alla oli Eesti ala 1710 – 1918?
Venemaa koosseisus
6) Millal ja mis riikide vahel toimus Põhjasõda?
1700 - 1721
Poola, Venemaa, Saksimaa, Taani ja Rootsi vahel. Rootsi oli üksinda ja teised olid koalitsioonis tema
vastu. Sõda lõppes Rootsi lüüasaamisega. Kaotas oma suurriigi staatuse.
7) Kes oli Venemaa valitseja Põhjasõja ajal ja kes oli samal ajal Rootsi kuningas?
Venemaa tsaariks oli Peeter I ja Rootsi kuningaks Karl XII
8) Kellele kuulus Eesti aladel võim, nii Rootsi kui Vene võimu ajal?
Baltisakslastele
9) Mida kujutas endast Balti erikord?
Siin otsida vastus ise.
10) 17. sajandil Eestis toimunud nn. suur reduktsioon oli?
Aadlike maade riigistamine.
11) Mis eesmärgil viis Rootsi riik siinsetel aladel läbi reduktsiooni ja kuidas suhtusid sellesse kohalikud
aadlikud?
Rootsi riigil oli vaja riigikassat täita ja selleks mõeldi välja uusi makse. Siinsed aadlikud suhtusid Rootsi
riigi plaani nende maad ära võtta ja maksustada väga vaenulikult. Tekkis nn. aadliopositsioon, mis
Põhjasõja ajal läks Vene tsaari poolele. Aadliopositsiooni juhtis J. R. Von Patkul.
12) Kuidas nimetati Liivimaa baltisaksa aadlike omavalitsust?
Rüütelkond. Neid oli kokku 3 – Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond.
13) Pärisorjuse tunnused:
Pärisorja võis müüa või vahetada
Isand võis sekkuda ka tema eraellu

2. Isandal oli tema üle kohtuõigus – näiteks kodukariõigus
Ta ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada.
Erinevalt vanaaja orjast oli tal siiski väike isiklik varandus
14) Pärisorjus Eestis.
Pärisorjus püsis nii Rootsi kui Vene ajal. Veidi leevendust tõi talupoegadele reduktsiooniaeg, ku
15) Millal rajati Eestisse Tartu Ülikool?
Aastal 1632. Loa ülikooli rajamiseks andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf.
16) Tartu Ülikooli rajamise eesmärk oli?
Rootsi riigil oli vaja haritud ametnikke ja õpetlasi.
Siin piirkonnas ei olnud ühtegi ülikooli.
17. Millega on Eesti kultuurilukku läinud Bengt Gottfried Forselius?
Tema asutas ja Juhtis Tartumaal Piiskopimõisas seminari, mis koolitas õpetajaid talurahva lastele.
Eestlastele hakati andma haridust.
18. Millega on Eesti kultuurilukku läinud Anton Thor Helle?
Tema tõlkis terve Piibli esimesena eesti keelde.
19. Miks pidas Rootsi riigivõim üldse oluliseks edendada ka talurahva haridust.
Rootsi oli luterlik maa ja luteri kiriku põhimõtete järgi pidi iga inimene oskama Piiblit lugeda. See tõi
kaasa Piibli tõlkimise erinevatesse rahvuskeeltesse ja lihtinimeste lugema õpetamise.
20) Lk. 80 Peeter Suure kohta lugeda ise.
21) Lk. 83 beeziz kastis on jutt: Milliste privileegide eest aadlikud seisid? See palun ka ise üle vaadata.
Tv. Lk. 40 h. 4
22. Mitu linna oli varauusajal Eestis?
10 linna
23. Milline linn oli Tallinna järel suuruselt II kohal?
Narva