Eesti Haridusfoorumi töörühm koostas 1997/98 tulevikustsenaariumid Eesti haridus - 2015. Kuida on need realiseerunud? Millised on uued ohud?

1. Eesti haridus, kool, ühiskond
1997/8 – 2015 – 2030/40 ...
Üliõpilasuuringutes ja Talgujate mõttekojas
Ene-Silvia Sarv
Eesti Haridusfoorum 20
Tartu, 30.okt. 2015

2. E-S Sarv, 2015 2

3. Haridusfoorumi (meie) foon ja teravik –
küsimus haridusest ja ühiskonnast 1997 jj
Põhiküsimus 1
Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või
jätkusuutlikku õpiühiskonda?
Põhiküsimus 2
Meie/ühiskonna valik - riski- või õpiühiskonda
toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja
õpetaja
E-S Sarv, 2015 3

4. Meie/ühiskonna suund - riskiühiskonda või
jätkusuutlikku õpiühiskonda?
Põhiküsimus 1
E-S Sarv, 2015 4

5. Eesti tulevikustsenaariumid
2010, 2015, Eesti-…
- stsenaariumide paljusus
• Geopoliitika, majandus, keskkond
• Ühiskond, haridus
• Valdkondade stsenaariumid (metsandus,
turism jpm), arengustrateegiad
Suur küsimus kõigi nende taustana:
? Jätkusuutlik/edukas ühiskond
versus riskiühiskond ?
E-S Sarv, 2015 5

6. Eesti (haridus) - 2015 (1997/98)
Ühiskonna 2 mõõdet –
liikumapanevate mõjurite üldistus
• Ühiskonna sidusus - ühendav, sidus ühiskond, selles
olevate rühma- ning institutsionaalsete suhete kaasav
iseloom versus võõrandav, eraldav ühiskond
Üldhariduses – võrdsed võimalused ja individuaalse eripära
arvestamine versus konkurents
• Ühiskonnas domineerivate püüdluste tase/iseloom,
väärtused, avatus uuenemisele ja teadlikkus toimuvast
versus konservatiivsus ja suletus
Üldhariduses – õpimeetodite ja allikate paljusus, eneseanalüüsi
ja montooringu kultiveerimine hinde asemel, väärtuste
teadvustamine
E-S Sarv, 2015 6

7. Eesti haridus 2015 – neli visiooni (EHF 1997/98)
7
Eesti ühiskonna sidususEestiühiskonnauuendusvõime
tugev
kõrge
madal
nõrk
(Loogma, Ruubel, Ruus, Sarv, & Vilu, 1998)
RAHVAKOOLIDE EESTI
Rahvuskeskne Eesti
TURU-HARIDUSE JA
ELIITKOOLIDE EESTI
Rikaste ja vaeste Eesti
ÕPI- EESTI
Jätkusuutlik teadmis-
põhine Eesti
PIDEVALT ALGAVATE
(HARIDUS)REFORMIDE EESTI
Korruptiivne-korporatiivne Eesti
E-S Sarv, 2015 7

8. Kool - olulisim inimvara ja selle
kvaliteedi kujundaja
Eesti kool – 2015
Euroopa kool – 2020
Eesti kool ....

9. Riskiühiskond
Riskide taust
• Kõrgeltarenenud, stabiliseerunud ühiskonnaga
riigid:
– inimfaktor, enamasti inimlik eksitus kui süsteemi
programmeeritud viga (riskid nagu nt õnnetused
tuumajaamades, rongiõnnetused jne)
• Kiire, hüperkasvuga aga tegelikult mahajäänud
ühiskonnaga riigid:
– süsteemi osiste vähene kooskõla, korruptiivsus, lähima kasu
eelistamine kulukamatele alternatiividele (nt turvalisusele)
E-S Sarv, 2015 9

10. Tudengiprojektid
haridusstsenariumidest 2008,
2011, 2013 aastal
Nägemusi
E-S Sarv, 2015 10

11. EESTI
HARIDUSTSENAARIUMID
2015
PIRET JEEDAS
MAARJA JÄMSA
PIRJO EELMAA
KARIN OJALA
2008
E-S Sarv, 2015 11

12. EESMÄRGID
Analüüsida ja koostada ülevaade Eesti
haridusstsenaariumitest 2015.
Uurida haridusstsenaariumite mõju ja
tänast hetkeseisu stsenaariumite
koostajate ning erinevate inimeste
nägemuses.
Teha üldistused ja järeldused tulevikuks.
E-S Sarv, 2015 12

13. PROBLEEMID
Milline on haridusstsenaariumite roll ja
mõju ühiskonnas?
Milline haridusstsenaarium on 2008.
aastal valitsev?
Millised väljakutsed mõjutavad haridust
laiemalt ning võimalike stsenaariumite
koostamist tulevikus?
E-S Sarv, 2015 13

14. Küsitlus
• 5 iseloomulikku
küsimust igast
stsenaariumist
• 21 vastajat
• Enamus
kõrgharidusega
• Keskmine vanus 31,5a
E-S Sarv, 2015 14

15. Tulemus
E-S Sarv, 2015 15

16. Kokkuvõtvaid mõtteid tulevikuks
• Kriisist tullakse aruka toimimise korral
välja: kui arukas Eesti tervikuna on?
• Visioonide mõju: tulevikku on võimalik
tunnetada. Edasi lähevad need, kellel on
tulevikuvaade, hääbuvad need, kelle seda
ei ole
• Stsenaariumite koostamine, sihi seadmine
saab sündida koostöös. Kuidas kaasata
inimesi tuleviku koosloomisesse?
E-S Sarv, 2015 16

17. Kirjutaja (Haridusstsenaariumi – 2015
üks autoritest):
• Imet on vaja ja ühist ärkamist, ühist
ilmutust: hariduskogukonna 50 inimest
ärkavad ühel päeval üles, silmas suured,
selged, me peame kokku leppima, ühiselt
tegutsema ja muutused toimima
saama...seda ei juhtu. Meil ei ole
diskussiooni, keegi ei võta vastutust,
inimesed ei räägi omavahel (2).
E-S Sarv, 2015 17

18. Küsitlus 2
• küsitlus TLÜ tudengite seas E-2015
stsenaariumide esindatusest täna (Sarv 2008)
– ca 60 bakalaureuse ja magistri-õppe tudengit,
– 6 aspekti iga stsenaariumi kohta
• Hariduse kättesaadavus
• Kultuur ja tervis
• Riigi tase, korrastav roll
• Majanduse seis
• Informeeritus - kättesaadavus, läbipaistvus
• Kodanikuühiskond, NGOd
Hinnati iga aspekti olemasolu konkreetse stsenaariumi
aspektist aastal 2008.
E-S Sarv, 2015 18

19. 4
5
6
7
8
Hariduse kättesaadavus
Kultuur ja tervis
Riigi tase, korrastav roll
Majanduse seis
Informeeritus - kättesaadavus,
läbipaistvus
Kodanikuühiskond, NGOd
Stsenaariumi keskmine
Rikaste-vaeste Eesti
Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti
Korporatiivne-korruptiivne Eesti
Õpi-Eesti
E-S Sarv, 2015 19

20. 4
Hariduse kättesaadavus
Kultuur ja tervis
Riigi tase, korrastav roll
Majanduse seis
Informeeritus - kättesaadavus,
läbipaistvus
Kodanikuühiskond, NGOd
Stsenaariumi keskmine
Rikaste-vaeste Eesti
Õpi-Eesti
Korporatiivne-korruptiivne Eesti
Konservatiivne, rahvuskeskne Eesti
E-S Sarv, 2015 20

21. Eesti kool – riski- või õpiühiskonna kool?
Riigi tasand
• Tulevikustsenaariumide olemasolu ei tähenda nende kasutamist valitsuse,
ministeeriumide, KOV jne poolt.
• Eesti riigi haridusjuhtimises puudub pikaajaline perspektiiv – see on pigem iga
valitsuse poliitiline projekt
• Tunnistades haridusvaldkonna olulisismaks inimvara ja jätkusuutliku tuleviku garantiiks
pole selle seisundi hindamine ja selle arendamine teadmispõhine - mille üheks
põhjuseks on Eesti-põhiste rakendusuuringute alahindamine teaduspoliitikas
• Ligi pooltel tänastest töötajatest pole kutsealast ettevalmistust (T Luman 13.10.2008
Riigikogu)
Kooli tasand
• Eesti õpetaja õppimiskäsituses on üldpädevuste, sh innovatiivsuse ja õpioskuste
kujundamise motivatsioon ja oskused esindatud ebaühtlaselt ning pole toetatud
õppetöö korraldusega
• Üldhariduskoolide õppe- ja arengukavades on lahknevus ühiskonna jätkusuutlikkuse
seisukohalt oluliste eesmärkide deklareerimise ja nende realiseerimise
tingimuste/võimaluste vahel
• Eestis pole kooli ühisvisiooni ja kooliõppekava taga pole uurimis-
eksperimenteerimiskultuuri koolis
E-S Sarv, 2015 21

22. EESTI HARIDUSSTSENAARIUMID 2015:
REALISEERUMINE AASTAL 2011
Kooperatiivne projekt
Maris Crandall, Jekaterina Mištšenko, Kristiina Pahk, Kadri Pä rn
Juhendaja lektor Ene-Silvia Sarv
TALLINN 2011
E-S Sarv, 2015 22

23. NÄGEMUS
EESTI HARIUSSTENAARIUMID
2015
JA HARIDUS AASTAL 2013
Kooperatiivne projekt
Anneli Sepp, Priit Remmelgas,
Mirjam Prints, Marjaana Jä rv

24. Analüüsil lä htusime jä rgmistest
kriteeriumidest:
1) suhtumine haridusse;
2) Eesti hariduspoliitika;
3) õpetaja ja õpetamine;
4) õpilase olukord;
5) koolivõrk;
6) tehnoloogia osatä htsus hariduses;
7) elukestev õpe.
E-S Sarv, 2015 24

25. 4 stsenaariumi
A. “Rahvuskeskne Eesti” ehk “Rahvakoolide
Eesti”
B. “Korporatiivne Eesti” ehk “Pidevalt algavate
haridusreformide Eesti”
C. “Rikaste ja vaeste Eesti” ehk “Turuhariduse ja
eliitkoolide Eesti”
D. “Interaktiivne Eesti ehk Õpi-Eesti”
E-S Sarv, 2015 25

26. Analüüsil lä htusime jä rgmistest
kriteeriumidest:
1) suhtumine haridusse;
2) Eesti hariduspoliitika;
3) õpetaja ja õpetamine;
4) õpilase olukord;
5) koolivõrk;
6) tehnoloogia osatä htsus hariduses;
7) elukestev õpe.
E-S Sarv, 2015 26

27. A. “Rahvakoolide Eesti”
• Hariduse põhiolemus
sä ilitav-vä ä rtustav, kogu
riigi ja rahva seisukohalt
vajalik.
• Hariduspoliitika –
otsused riigi tasandil,
diskussiooni puudumine,
algharidus kõigi jaoks.
• Õpetaja – õpilaste juht,
autoritaarsus,
faktiteadmiste õppimine,
passiivsed õpikeskkonnad.
• Õpilane – põhikoolist
vä ljalangevust peaaegu
pole.
• Koolivõrk –
mittetraditsioonilisi
õppevorme eriti ei pooldata.
• Õpilastel ebapiisavad
tehnoloogia-alased
teadmised.
• Puudub selge suunitlus
elukestvale õppimisele.
ÜHISKOND – ühendav, madal uuenemisvõime, infoühiskond;
vähenev rahvaarv.
E-S Sarv, 2015 27

28. B. “Pidevalt algavate
haridusreformide Eesti”
• Haridust omandatakse
hirmus jä ä da ä ä remaale
(edukultus), võitlus hariduse
nimel.
• Hariduspoliitika – pidevad
haridusreformid,
kampaanialikud uuendused,
rahvas ei usalda valitsust.
• Õpetaja – heade õpetajate
puudus, lahkutakse töölt,
õpetajat ei vä ä rtustata.
• Õpilane – koolikohustuse
tä itmise probleem,
sotsiaalsed probleemid
koolis.
• Koolivõrk – jaotunud eliit- ja
tavakoolideks, paljud koolid
kriisiseisundis.
• Tehnoloogia koolis –
eliitkoolides (peamiselt) parim
tehnika, vä ikestes
maakoolides pigem vä hem
uut tehnoloogiat, õpikeskkond
moraalselt vananenud.
• Kõrgkoolis õppijaid kuni 50%,
andekad ja rikkamad lä hevad
vä lisülikoolidesse. Selget
suunitlust elukestvale
õppimisele pole.
ÜHISKOND – lahutav, madal uuenemisvõime, majanduskasv
madal, valitsused ebastabiilsed, infovahetus ei toimi, võitlus edu
nimel.
E-S Sarv, 2015 28

29. C. “Turuhariduse ja eliitkoolide
Eesti”
• Eestlane õpib kui „hull“, sest
haridus — see on tulevik.
• Õpetaja on tulemustele
orienteeritud ning loovust on
vä he.
• Õpilaste vä ljalangevus on
minimaalne; suurimateks
probleemideks on suitsiidid
ja koolivä givald.
• Haridusotsuste
vastuvõtmisel osalevad
kodanikuühendused vaid
nä iliselt.
• Koolivõrk–eraharidus ja
eliitkoolid on olulisel kohal.
• Tehnoloogia–
gümnaasiumid, kus on
virtuaalne õppetöö.
• Elukestev õpe–50%
gümnaasiumisse; 50%
kutsekooli
ÜHISKOND – suur uuenemisvõime; avalik sektor on
elektrooniline; maksud on madalad; töötus on suur; toimub
tööjõu sissevool.
E-S Sarv, 2015 29

30. D. “Õpi-Eesti”
• Hariduses on suur osa
loovusel.
• Õpetaja on auvä ä rt amet.
Oluline roll on
kodanikeühendustel.
• Õpilasel on tekkinud tä iesti
uusi psühholoogilisi ja
kohanemisprobleeme.
• Hariduspoliitikas on
tä htsal kohal lapse- ja
inimõigused.
• Koolivõrk – alus-, põhi- ja
keskharidus on liidetud
üheks terviklikuks
üldhariduskooliks.
• Tehnoloogia – inimesed
elavad, teostavad end
korraga kahes reaalsuses:
virtuaalses ja tegelikus.
• Eluaegne õppimine on
kujunenud elamisviisiks.
ÜHISKOND – ühendav ühiskond ja suur uuenemisvõime;
võrdsus; koostöö; otsedemokraatia; majandamise, õpetamise,
õppimise uued vormid sünnivad siin.
E-S Sarv, 2015 30

31. Kõige tä psem on stsenaarium B ehk
“Pidevalt algavate haridusreformide
Eesti”, sest
• meil on lahutav ja vä ikese uuenemisvõimega ühiskond;
• haridust omandatakse hirmus ä ä remaadele jä ä da ja levinud
on edukultus;
• hä id õpetajaid tuleb koolidesse vä he, õpetaja amet pole vä ga
hinnatud;
• õpetajad ei ole uuendusteks valmis ning riik ei toeta õpetajat
piisavalt;
• koolikohustuse tä itmine on suur probleem ning kool võitleb
sotsiaalsete probleemidega;
• püüeldakse gümnaasiumihariduse ja ülikoolide (ka
vä lisülikoolide) suunas, sest heitlikus ühiskonnas on see parim
võimalus edu saavutada ja mitte olla mahajä ä ja rollis.
E-S Sarv, 2015 31

32. Ideaalid?
• Hajuvad ideaalid – uus jätkusuutlikkus
versus uus ohustsenaarium
Üldine järeldus tudengiuuringutest:
• 80-90ndate ideaalid ja entusiasm tunduvad
olevat hajunud
• Uute ideaalide otsimine-leidmine on (ühiskonna,
kultuuri) jätkusuutlikkuse jaoks hädavajalik
• Puuduvad ideaalid –> ohustsenaariumi
tõenäosus E-S Sarv, 2015 32

33. Meie/ühiskonna valik - riski- või
õpiühiskonda toetav-tootev
haridus(süsteem), kool ja õpetaja
Põhiküsimus 2
E-S Sarv, 2015 33

34. EL
Lissaboni, Stockholmi, Bologna protsess - suund
• õppivale ühiskonnale,
• ühistel võtmepädevustel põhinevale
haridusele, sh üldharidusele
• teadmusjuhtimisele ja teadmusloomele nii
valitsuste kui kooli tasandil
E-S Sarv, 2015 34

35. Globaalsed protsessid ja kriisid
• Rooma Klubi (1968 jj)
– Energiakriis
– Tuumaoht
– Rahvastiku- ja toidukriis jne
• 20/21 saj – uusi ohtusid
– Kliimamuutus
– Julgeolek - Regionaalsed konfliktid ja nende
“väljakasvamine” ...
– Meedia-vägivald (sh Distant Violence)
– Finantskriisid
– Poliitiliste ja
– majandussüsteemide kriisid jm
Olles globaalkülas oleme
kõiges osalised ja
kõige eest vastutavad
Õppimise iseloom ja koolikogemuse laad –
lahenduste või kasvavate kriiside allikas?
Rooma Klubi 2008 –
lahenduste klaster
www.clubofrome.org/eng/home/
E-S Sarv, 2015 35

36. Õppimine – mõistetud ja
soovitud
• Õpiühiskond kui jätkusuutliku Eesti eeldus =
õppivad inimesed + õppivad
organisatsioonid + õppiv st refleksiivne
ühiskond
• Õppimine kui mõiste, kui arusaam ja kui
teadvustatud oskus, eriti õpetajate puhul,
tundub olevat üheks kriitiliseks aspektiks
selle trendi tugevdamisel
E-S Sarv, 2015 36

37. Uuringud ja rahvusvahelised võrdlusuuringud näitavad –
tegelikud uskumused, arusaamad õppimisest pole
teadvustatud
• Tänapäevaste märksõnade kasutamine eesmärkides ja
meetodites ei tähenda sageli nende tegelikku järgimist
• Traditsiooniliste arusaamade taustal õppimisest suudavad
õpetajad kasutada tänapäevaseid meetodeid ja näidata
vähemalt osaliselt teistsugusesse paradigmasse kuuluvat
suhtumist õppimisse (oma praktilises töös)
• Aineõpetajatel on raskem uut ideoloogiat järgida kui nt
klassiõpetajatel
• Kaldumine uude õppe-paradigmasse ilmneb kui õpetajad
osalevad pedagoogilises eksperimendis, kus eeldatakse
sedalaadi õppimist-õpetamist.
• “Eksperimenditoese” puhul rakendatakse riikliku õppekava
ideoloogiat ja aktiivõppe meetodeid üsna adekvaatselt.
E-S Sarv, 2015 37

38. Uurimuste “kirju” tulemuse tõlgendus
“... See on õpetajate väljendamata, implitsiitse teadmuse
ilming, mis pole veel leidnud võimalust …”
• Ringlemiseks reaalses organisatsiooni-õppimise
keskkonnas
• Realiseerumiseks koolis kui õppivas organisatsioonis
• Realiseeruda õppekavade süsteemis kui õppivas
(interaktiivses) süsteemis
See näitab, et koolis ja ühiskonnas puudub
osalusdemokraatia - lapsevanemate
organisatsioonide ja õpilaste sisuline koostöö kooli
ja ühiskonna tasandil, sh osalus haridusotsustustes.
E-S Sarv, 2015 38

39. Koolimuutus - kultuurimuutus
Paradoks
uuendus - kool, õpi- ja koolikultuur, sh
õppemeetodid ning õppe sisu rebib end lahti
üldtunnustatud mudelitest, nö “argiparadigmast”,
reaktsioon - ähvardav “kaos”, mida tuleb
• administratiivsete meetoditega ohjeldada
(valitsemis-, haridusvaldkonnas töötavad
inimesed, spetsialistid, õppejõud, ka
lapsevanemad, kontroll)
• majanduslikult survestada (erakoolid jmt)
Kultuurikonflikt, analoogne muudele erinevate
kultuuride kokkupõrgetele.E-S Sarv, 2015 39

40. Põhiküsimustest
Veel kord
E-S Sarv, 2015 40

41. Põhiküsimus 1: meie/ühiskonna suund -
riskiühiskonda või jätkusuutlikku õpiühiskonda?
Aastaks 2015 on suured sihid (iseseivus, NATO, EÜ liikmelisus,
demokraatlik riik, internetiseerumine) saavutatud
Aastal 2015 on märgata
võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse,
poliitilis-majandusliku tõmblemise teravnemist
ühiskondlike (kogukonnad jmt),heategevuslike, tehnoloogiliste jm
initsiatiivide stabiliseerumist
2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis
ühendaks ja motiveeriks? Nende puudumine - vaenlase otsing
(pagulased, orientatsioonid, vandenõud, ...).
On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonna trendist?
E-S Sarv, 2015 41

42. Põhiküsimus 2:
meie/ühiskonna valik – riski- või õpiühiskonda
toetav-tootev haridus(süsteem), kool ja õpetaja
Aastaks 2015 on (suured?) sihid (õppekavad, seadusandlus; hariduse
demokratiseerumine, humaniseerimine, väärtustamine, ...) saavutatud ?
Aastal 2015 on märgata
võõrandumise, frustratsiooni, sallimatuse, korruptiivsuse, poliitilis-
majandusliku tõmblemise teravnemist, kaasamisvajaduse ja uuringute
tulemuste eiramist,
sotsiaal-haridussfääri ühiskondlike (kogukonnad jmt), era-, heategevuslike,
tehnoloogiliste jm initsiatiivide hoogustumist
2015 – on meil uusi suuri ideaale, sihte, eesmärke, mis
ühendaks ja motiveeriks? Kui ei, siis sellest ka vaenlase otsing,
vastandused (erakoolid vs õpetajate palgad, riigikoolid vs
tavagümnaasiumid jne).
On see tavaline arengukriis või märk riskiühiskonda
genereerivast trendist? E-S Sarv, 2015 42